Kaaliumväetiste klassifitseerimise ja kasutamise stsenaariumid

Vastavalt keemilistele vormidele võib kaaliumväetisi jagada kaaliumkloriidiks, kaaliumsulfaadiks, kaaliumnitraadiks ja muudeks tüüpideks, kusjuures erinevad tüübid sobivad erinevate stsenaariumide jaoks:

Kaaliumkloriid (KCl): kõrge kaaliumisisaldus (50%-60%), madal hind, sobib põllukultuuridele (nt mais ja nisu), kuid seda tuleks kasutada ettevaatlikult kloriiditundlike põllukultuuride (nt tubakas ja viinamarjad) puhul.

Kaaliumsulfaat (K₂SO₄): kaaliumisisaldus 48%-52%, annab ka väävlit, sobib kõikidele põllukultuuridele, eriti tõhus kloriiditundlike- põllukultuuride puhul, mistõttu on see esimene valik kõrgetasemeliste ökonoomsete põllukultuuride jaoks.

Kaaliumnitraat (KNO₃): Kaaliumisisaldus 46%, annab ka nitraatlämmastikku, sobib kasvuhoonepõllumajanduseks (nt kasvuhooneköögiviljad), suudab kiiresti toitaineid varustada, kuid tuleb arvestada lämmastiku kadumise riskiga.

Tööstusstandardid ja rakendussoovitused
Põllumajandus- ja maaeluministeeriumi "Väetiste ratsionaalse kasutamise juhendi" kohaselt tuleks kaaliumväetise andmise määramisel lähtuda mullakatsete tulemustest, põllukultuuride kaaliumivajadusest ja saagikuse eesmärgist. Üldised soovitused:

Põhiväetis: Kandke 10–15 kg kaaliumsulfaati ühiku kohta, lisades see orgaanilise väetisega sügavale mulda.

Pealtväetamine: põllukultuuride kaaliumi tippperioodidel (nt mugulate paisumise staadium või viljade värvuse muutumise staadium{0}}) kandke tükkidena, iga kord 5–8 kg ühiku kohta.

Lehesprei: kasutage pritsimiseks 0,2%-0,3% monokaaliumfosfaadi lahust, mis võib kiiresti kaaliumit täiendada ja kaaliumipuuduse sümptomeid leevendada.